Tegin taimse toiduga tutvust peaaegu 6 aastat tagasi, kui otsustasin ühe kuu jooksul ainult taimselt toituda. Olles selle otsuse vastu võtnud, algas suurem ettevalmistus menüü koostamiseks. Igaks nädalaks tegin menüü selliselt, et õhtuti ei korranud ühtegi rooga terve kuu jooksul. See oli sihipärane otsus, et sundida ennast rohkem erinevaid asju proovima ja avastama teistsuguseid maitseid. Sellest ajast on pärit nii mõnigi toit, mis käib nüüd tihedalt meie õhtusöögi laual. Kuu aega kestnud eksperiment andis tõuke liikuda kogu perega koos loomse toidu vähendamise poole. Alguses jätsime välja piimatooted ja tasapisi vähenes liha osakaal. Hetkel toitumegi kodus peamiselt taimsest toorainest.
Taimse toidu eelistamine mõnel korral nädalas ei nõuagi väga suuri muudatusi. Peab samamoodi jälgima, et kaetud oleksid teraviljad, kaunviljad, värsked köögiviljad, seemned, pähklid ja muud toidugrupid. Muidugi ei tohi unustada, et see kõik peab olema tasakaalus – selles mõttes midagi ei muutu. Tegelikult ei ole see üldse nii hirmutav, sest kui taimse toidu peale mõelda, siis avaneb suur ja värviline maailm, millest muidu ehk ilma jääksid.
Mis aga võib teha taimse toidu eelistamise raskemaks? Lühidalt on sellele kaks vastust: harjumused ja oskused. Nagu ikka saavad toitumisharjumused alguse kodust. Kui oleme harjunud iga toidukorra ajal sööma liha, lihakastet, vorsti või kalapulka, siis hakkabki tunduma, et ainult niimoodi ongi võimalik süüa. Taimne osa jäetakse enamasti tagaplaanile, kuigi see peaks riiklike toitumissoovituste kohaselt kandma peamist rolli. Nagu harjumustega pahatihti on, siis jõuga ja kiiruga neid parandada ei tasu. Tuleb teha väiksemaid asendusi ja sammhaaval. Näiteks asendada kodus piim meeldiva taimse alternatiivi vastu (valik on tõesti suur!) või asendada nädalas paar peamist toidukorda ainult taimse vastu.
Oskused. Alguses ehk ei oskagi kohe ilma lihata süüa teha. Kõige lihtsam oleks liha alternatiivina proovida tofut. Seda saab praadida ja maitsestada või pudistada ja teha kastet samamoodi nagu hakklihaga. Tänapäeval on igasuguseid tooteid, millega saab enda elu lihtsamaks teha, et liha osakaalu vähendada: sellele aitab kaasa nende põnevate toodete lihasarnane mekk või tekstuur. Kõige vahvam on aga just ise midagi nullist teha. Taimsed kotletid ei pruugi küll alguses kõige paremini koos püsida, aga aina katsetades leiab enamasti igaüks endale meeldivad variandid. Põhiline on see, et pärast mõningaid ebaõnnestumisi ei antaks alla, vaid proovitakse teisiti läheneda.
Maitsestamine on olenemata toidust äärmiselt oluline. Kui värskete toorainete ja tugeva toidukultuuriga riikides ning soojema vöötme maades on toidu mitmekülgne maitsestamine au sees, siis eestlastel on selles suunas veel vaja julgemalt astuda. Paljudel puudub oskus või julgus oma toidule maitset anda. Meie kodus tarbitakse rohkelt sojakastet, hoisin-kastet, seesamiõli, sidrunit ja laimi, erinevad vürtse ning vürtsisegud ja värskeid või kuivatatud maitsetaimi. Enamasti süüakse ju kolm korda päevas. Kui see söök ei maitse väga millegi järgi, siis kuhu jääb toidust saadav nauding? Kõik need viisid maitsestamiseks, mis loetletud said, ei anna enamasti söögile põhimaitset, vaid aitavad maitseid tugevdada ja esile tuua. Kui näiteks lihtsale taimse koorega valmistatud koorepastale lõpus lisada natuke sidrunikoort ja -mahla, paar pööret pipart ja mõned värsked ürdid, annab see toidule kenasti särtsu juurde ja tegelikult ei ole enamasti selleks väga palju vaja.Kui sa ei tea, kust alustada, siis nõu ja abi saab Taimse Teisipäeva kodulehelt. Taimne Teisipäev koordineerib Eestis ka rahvusvahelist projekti Chefs for Change, milles ka mina kaasa löön. Chefs for Change väärtustab taimset toitu ja edendab restoranikultuuri taimse toidu suunas. Omalt poolt soovin kõigile julgust ja värvilist taimset toitu!
